kolmapäev, 25. mai 2016

A different world full of onions | Sibulamaailm

Sellel nädalavahetusel oli mul vist kõige huvitavam reis Eestis. Ma otsustasin YFU lodusprogrammist organiseeritud reisil kaasa minna, sest kohad olid veel alles. Me sõitsime jalgrattastega Tartust Laaksaarele. Nohja teised sõitsid, mina võtsin 25 km pärast bussi ja jätsin oma ratta väikses külas sest ma ei jaksanud enam. Aga igatahes me saabusime laupäeva õhtul pärast 45min sõitu praamiga Piirisaarele, mis asub Peipsijärves ja kus praegu 50 inimest elavad, talvel isegi vähem. Tundus nagu hoopis teine maailm.  Armsad väiksed majad, palju loodust ja kõikjal kasvatatakse sibulaid, sellepärast nimetatakse küla ka sibulaküla :) Me pestsime väikses jões, tegime lõkke, ja sõime Tatart, ubusid ja vahukommi. Magasime õues, taeva all. Nüüd ma alles märkasin kui hilja päikest langeb!
Järgmisel päeval avastasime saare natukene. Me tegime ka pilte puukirikust ja sõitsime siis praamiga ja raatadega (minu puhul bussiga ka) Tartusse. Eriti teised olid nii läbi õhtul- imet tegelikult pole, kui sa oled kahel päevadel trennimata 130km sõitnud.
Aga siis esmaspäevalsain teada millestki uskumatult. Tol õhtul ,kus me juba tagasi Tartus olime, põlles puukirikut ja kolm elumajat maha, mis tähendab, et me tegime vist viimaseid pilte sellist!


This weekend I had probably my most interesting trip so far. I decided to go to a bycicle ride to a small island, located in one of the biggest lake in Europe~ Peipsijärv, there are only about 50 people living , in the winter the amount is even smaller. -
After 25 km I had to take the bus, because I just couldn't do it anymore. Looking back it was the right decision, because the hardest part was about to come later.  But anyway we arrived after a  45 drive with the ferry in the evening on the island. It felt like another world. Narrow paths leading from one charming little wooden house to another, and everywhere in the gardens were onions grown. We went to a little river to wash ourselves, ate bones and Tatar (~ buckwheat) and grilled marshmallows on the campfire :) Although we set up a tent, we decided to sleep outside and just then I realized how late the sun is setting!
On the next day we explored the other part of the island, tried out one of the old wells and made pictures of a wooden church. We drove then back to Tartu. But on Monday I had to find out something quite shocking. On the evening, where we were already back in Tartu, the church and three more houses burned down, what means that we took the last pictures of this church...

Sibuladpeenrad | little onion field


We
Viimane pilt...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar